Karupoeg Puhh ja Notsu istuvad vangis. Notsu
magab naril, aga Puhhil ei tule und… Puhh astub
Notsu juurde ja virutab talle jalaga kõhtu.
Notsu tõuseb istukile ja hakkab silmi hõõruma.
“Noh, Notsu, sul ei ole ka und või?”
::::: Puhh jalutab notsuga metsas ja järab pirukat.
Notsu küsib: “Puhh, anna mulle ka pirukat!”
Puhh vastu: “See pole pirukas, vaid sai”.
“Puhh, anna mulle saia.”
“See pole sai, vaid kook.”
“Puhh, anna mulle kooki.”
“Ah Notsu, sa ei tea ise ka, mida sa tahad.”
::::: Puhh palub Notsut: “Kas saaksid mind pisut
aidata? Ma kavatsen poe avada.”
“Ohoo, kas hakkad mett müüma.”
“Ei. Mett hakkan ostma. Müüma hakkan sealiha.”
::::: Puhh tuleb aasalt. Talle astub vastu Notsu ja
kohe küsima: “Winnie Puhh, kus sa käisid?”
“Käisin Jänest matmas,” vastab Puhh.”
“No, aga miks sul labidas verine on?” on Notsu jälle
kõva mees pärima.
“Ta hakkas alguses vastu.”
::::: Karupoeg Puhh ja Notsu leidsid metsast püssi.
Proovivad… Puhh sihib ja tulistab… Notsu kukub
selili ja tõmbleb surmaeelsetes krampides.
Puhh lausub solvunult: “Sinul on muidugi naljakas,
aga minul lõi kõrvad lukku…”
::::: “Kas sa soovid veel mett” küsib Jänes Puhhilt.
“Kas sul on siis” pärib Puhh vastu.
“Ei ole” vastab Jänes.
“Ega ma siis rohkem ei taha ka” on Puhh sellega
nõus, vaadates tühje meepotte.
::::: Puhh: “Kuule Notsu, tule meki, kas see on
rosin!”
Notsu maitseb ja hyyab: “FUIHH!!”
“Nojah, ma mõtlesin ise ka, et kuida see rosin
ikka pyksi saab…”
::::: Karupoeg Puhh ja Notsu lähevad mööda teed.
Korraga virutab Puhh täiest jõust Notsule jalaga
tagumikku.
“Mille eest?!?”
“Kõnnid siin vaikides… kindlasti mõtlesid mingit
sigadust minust.”
