Oksepost

12/06/2001

Teisevärvilist vennaks nimetades mõnitad oma ema

Filed under: junk — Tags: — muda @ 05:36

Korralikud ja standardsed kodanikud loevad vist ilmse meelepahaga Saksa uusnatside koletutest tegudest ja pogrommidest teisejärguliste kallal. Samal ajal arvavad mõned literaadid ja demokraatlikeist demokraatlikumad demokraadid, et ka Eesti on juba poole jalaga teel fashismi, ja ei tea kust sissevoolanud pagulaskõntsaga käiakse jõhkralt ringi.

Armsad lalisejad, asi on jõhkrusest – mida tegelikkuses tõesti vaja läheks – kahjuks liiga kaugel. Mitte pisaratest nõretavaid kaitsekõnesid ja villaseid tekke pole sissevoolavale ning sisse jääda soovivale saastale vaja. Vaja läheks palju-palju okastraati, palju noori relvastatud mehi ja soovitavalt ka voolu okastraadi sisse. Selline puhastussüsteem idast tuleva solgiveekollektori ees ehk tagaks natsiooni püsimajäämise ja sõnad eestlane ning Eestimaa ka tulevasteks sajanditeks.

Paljud võivad imestada, kust ja miks just nüüd, kui Juht on juba ligi 50 aastat Valhallas, võrsuvad uued ja uued mehed, kes ei pea ennast maailmakodanikeks, vaid kindla riigi ja rahvuse esindajaks, kes ei mõnita oma ema sellega, et nimetab teisevärvilisi oma vennaks, kes ei kummarda ainult RAHA-nimelist heebrea jumalat, vaid ammutavad jõudu esiisade mehetegudest.

Põhjuseid on palju.

Uusnatslust või uusfashismi (nüüdseks on need nimetused omandanud niikuinii ühese tähenduse) tuleb vaadelda kui rahvustunde agaamiat. Mõned inimesed lihtsalt tunnetavad, et kui nüüd ei võitle, ei tõsta häält, ei lõpeta vere solkimist, on varsti hilja.

Selles, et need inimesed laenavad endale nimetused, sümbolid ja vormi fashismilt ja natsionaalsotsialismilt, pole midagi taunitavat. Mida efekstsemad on väljaastumised, mida radikaalsemad nõudmised, seda suuremat tähelepanu sa probleemile tõmbad. Oma ülihumanistlikkusse rutiini vajunud rasvaste tagumikega valitsused ei ärka enne, kui sõõrmeid kõditab püssirohu ving ja kõrvu kostub halja terase kõlinat.

Maailm on ju lolliks läinud, kõigepealt ehitavad nad ühist Euroopat, kui see valmis, tuleb järg ühise Euraasia kätte ja sealt rõõmsa lauluga edasi ühisesse Ida-Poolkerasse.

Tundub aga, et kõigile selline stsenaarium ei sobi, sest karta on, kui rahvused on juba kaotatud, hakatakse kaotama sugusid ja tulevikus ongi planeedi Maa asukateks ühtemoodi pruunika või hallika nahavärvusega hermafrodiidid. Vähemalt ühed, kellele selline perspektiiv vastukarva, on neonatsid.

Tunduvalt proosalisem põhjus uusfashismi ja uusnatsluse sünniks peitub inimkarakteri olemuses. Kui midagi liiga palju saab, võib see vastupidist efekti tekitada, samas on enamus keelatud vilju oi kui magusad.

Juba pool sajandit on palli aina ühte väravasse rummitud. Nürnbergi kohtufarsil tegid kaks suli oma endise sõbra patuoinaks ja panid ta kirikuvande alla. Fashism on saanud millegi väga halva sünonüümiks. Ei pruugi olla just suur ajalootundja või mõttehiiglane, et näha läbi seda tohutut valskust ja pettust, mida vormistati Jaltas, Potsdamis ja Nürnbergis. Endale tahtmatult panid lääne plutokraadid ja sovjeti kommunistid Hitlerile ja tema süsteemile igaveseks ajaks pähe märtrikrooni. Maailmaajaloo kirjutajad ei mõista vist siiani, et inimesed ihkavad tõde. Suure laimamise ja mustamise tuhinas on vist unustatud, et poolehoid kuulub ikka reedetuile mitte reeturitele. Kui spiraal jälle romantismini jõuab, pole võimatu, et keskaegseid rüütleid-kangelasi asendavad ristisõdalased II Maailmasõjast.

Ei tohi unustada ka sellist võimsat tegurit nagu propaganda. Kui keegi on sellega kümnesse tabanud, siis olid need just sakslased. Kas on suursugusemat ja võimsamat sümbolit, kui haakrist? Kas on haaravamat vaatepilti, kui ekstaasis kõnelev Hitler või korrapärastes faalanksites Saksa leegionid?

Kogu nn. «vaba maailm» nimetab seda ühe sõnaga – demagoogia. Aga tegelikult oli see ju teadus, kuidas mõjuda suurtele rahvahulkadele ja seda mitte ainult olevikus vaid ka kümnete ja sadade aastate pärast.

Pole oluline, miks keegi on nats. Olla nats on sama loomulik nagu olla autojuht, sportlane või ärimees. See, et natsism keelustatud ja põlu all on, annab talle paljude noorte silmis veelgi romantilisema ja meeldivama varjundi.

Ja lõpetuseks. Egas muud kui palju õnne kõigile Suure Juhi Adolf Hitleri 104. sünniaastapäeva puhul.

Sie Heil!

Toomas Armulik

Lisa kommentaar »

Kommentaare veel pole.

RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: