Oksepost

21/05/2009

FW: Mälestusi lapsepõlvest

Filed under: junk — Tags: , — muda @ 07:47

> Meie põlvkonna kasvatuses on isa ja ema kõrval kaalukas roll Leopoldil ja
> Hunt
> Kriimsilmal. Vanade lastesaadete maine on praegu kõrgem kui enamikel
> organiseeritud religioonidel. Ent hoolimata nende vägivallatusest ja
> kasvatuslikkusest pole neist ühiskonnale justkui suurt kasu olnud – iive on
> meil madal, enesetappe ja joodikuid palju. Milles siis asi? Mis peitus
> lasteekraani helesinise fassaadi taga tegelikult?
>
> Kui mõnel lugejal on seoses vanade lastesaadetega helged mälestused, mida ta
> tahab säilitada, siis nüüd on aeg ruttu-ruttu lehekülg pöörata ja midagi muud
> lugeda. Sest pärast seda lugu ei jää neist kivi kivi peale. Teid on
> hoiatatud.
>
>
> Kõige suurem sõber
> Tegelased: Leopold, Postikana, Onu Raivo, Äpu.
>
> Mida me mäletame:
> Lõbus seltskond elas koos suures toas ja tegeles mängimise,
> leopoldvõimlemise,
> laste kirjade lugemise, joonistamise ja maksikoer Fiki multikate vaatamisega.
> Hiljem liitusid veel Leopoldi vanaema ja kukepoeg Amadeus (kes oli päris
> sarnane kadunud Gunnar Grapsiga). Uksed ja hing olid sõprade jaoks alati
> valla.
>
>
> Mida me mäletada ei taha
> Äpu freudistlikest sümbolitest tiinet näärilaulu (saab õnnelikuks pisikene
> äpu /
> kui kingikotti pistab oma näärinäpu).
> Seda, kuidas tegelane Anekdoot, keda hoiti pidevalt kapis kinni, iga saate
> lõpus
> ninapidi kapi ukse vahele jäi. Ja üldse, miks peaks kedagi pidevalt kapis
> kinni
> hoidma?
>
> Peremudel
> Perekonna moodustavad meela häälega mees, suur oranþ karvane elukas, pisike,
> turris tukaga malbehäälne elukas, emantsipeerunud kana ja kapis kinni olev
> sokk. Soorollide kohta ärge parem küsige.
>
> Mida me kunagi teada ei saanud
> Mida tehti Anekdoodiga, kui kaamerad kinni olid?
> Milleks Leopoldil tegelikult tundlad vaja läks?
> Kas Äpul kasvu põhjuseks oli varajane suitsetamine, geenid või reostus
> (… kui
> tuumavaati pistab oma näärinäpu)?
>
> Mõjud fännidele: armastus kõige karvase vastu, armastus kanade vastu,
> kalduvus
> armastatuid kappi kinni panna, võimlemismaania.
>
>
> Naksitralllid
>
> Tallinnfilm 1984
> Tegelased: Sammalhabe, Kingpool, Muhv, kass Albert, Rästik Rudolf,
> tuletõrjeülem
> jt.
>
> Mida me mäletame:
> Kolm sõpra, kes elavad punases furgoonautos, päästavad linna kassidest ja
> hiljem
> rottidest, aurutavad üles järve ning säilitavad looduses tasakaalu.
>
> Mida me mäletada ei taha
> Naksitrallide elu-nagu-pornofilmis kohtumisstseeni, kus kolm jäätist
> limpsivat
> (jälle Freud) mehikest vaatavad üksteisele otsa ja mõistavad, et nad on
> üksteise jaoks loodud. „Kirssidega, kõigile!“ Episoodi Daamiga (kolmandast
> raamatust, filmi vist ei jõudnud), kus Daam röövib nahkkotis Sammalhabeme,
> paneb talle suukorvi pähe ning nahkrihma kaela ja läheb linna peale liputama.
> _Kumminukude_ ostmise stseeni. Kusjuures Muhv ostis ühe Muhvi, Sammalhabe ühe
> Sammalhabeme aga Kingpool kümme Kingpoolt. Autogrupierootika.
>
> Peremudel
> Kolm meessoost (kuigi ega Muhvi ei tea muidugi, sammalhabemel oli habe,
> Kingpool
> ajas naistele ligi, aga Muhv…) kääbust, kes elavad koos punases
> furgoonautos.
> Hiljem lisandub koer. Esindatud on kolm neljast klassikalisest
> isiksusetüübist:
> koleerik (impulsiivne tuulepea Kingpool), flegmaatik (aeglane pohhuist
> Sammalhabe) ja melanhoolik (kurb norutaja, Muhv).
>
> Mida me kunagi teada ei saanud
> Missugune oli Muhv ilma muhvita?
> Miks Kingpool arvas, et kassid ta puust hiire ära söövad?
> Kas Sammalhabeme habemest saanuks ka Kunksmoori võimast auru keeta?
>
> Mõjud fännidele: erinevad riidefetiðid – kingad, muhvid, tuletõrjekostüümid.
> Hirm rottide/kasside/madude ees. Seletamatu tung minna kassijahile.
>
>
>
> Pailapsiin
> Tegelased: Aleksander ’Sass’ Suhkur, Peeter Pipar
>
> Mis me mäletame
> Kaks meest leiutavad noori arstiva ravimi, Pailapsiini, ning käivad sellega
> probleemseid lapsi ravimas.
>
> Mida me mäletada ei taha
> Stseeni, kus Suhkru Sass Pipra Peetrile pikema jututa kaamera ees rihma
> andis.
> Sassi ja Peetri nägusid, kui nad mõnest oma kolbist kokkusegatud mikstuuri
> ammutasid.
>
> Peremudel
> Habemik keemik ja vuntsidega keemik elavad koos oma laborikraamiga keldris
> ning
> käivad vabal ajal halbu lapsi kimbutamas.
>
> Võimalikud mõjud fännidele
> Huvi eksperimentaalse keemia vastu, katseklaasifetið. Tahtmine oma rohtusid
> teistele inimestele nende teadmata sisse sööta. Kiindumus Tom of
> Finland-tüüpi
> habemetesse ja vuntsidesse (kui te ei tea, mis on Tom of Finland, olge
> tänulikud).
>
> Mida me kunagi teada ei saanud
> Kas Sass ja Peeter olid valitsuse palgal?
> Millised olid Pailapsiini söömise kõrvaltoimed? Mis sai lastest kahekümne
> aasta
> pärast?
> Miks kõik probleemsed lapsed tegelikult täiskasvanud oli? Kas nende
> vanemad ei
> julgenud neid lihtsalt kodust välja visata?
>
>
>
> Hunt Kriimsilm
>
> Mida me mäletame:
> Karismaatiline soni kandev hunt elab metsas ja peab üheksat ametit. Nende
> käigus
> viskab ta vempe teistele metsaelanikele ning suhtleb Tädi Ruthiga.
>
> Mida me mäletada ei tahaks
> Kui ühel hetkel ilmub välja Kriimsilma poeg, kellest me kunagi midagi
> kuulnud ei
> ole ning eks-rongaisa (hundiisa) Kriimsilm hakkab teda poputama.
> Hunt Kriimsilma autosõidustiili, millest ilmselt sai alguse Eesti
> rullnokkade ja
> autopedede liikumine (ma aina gaasi annan/ võin sada peale panna/ ja
> ainult ma/
> ja mitte sa!). Kusjuures alguses polnud Kriimsilmal autotki, aga kimama
> pidi ta
> ikka.
> Kriimsilma soni (mis oli vist geneetiline, sest Hundul oli samasugune. Tom of
> Finland, family style).
>
> Peremudel
> Hunt Kriimsilm propageeris sõna otseses mõttes üksiku Hundi peremudelit. Kuni
> ilmus välja väike Hundu, kes pikema jututa liitus isa vempudega.
>
> Võimalikud mõjud fännidele
> vembumaania grandiosa, seletamatu armastus ruuduliste sonide vastu (loo
> autoril
> akuutselt läbi põetud), liiklushuliganism.
>
> Mida me kunagi teada ei saanud
> Kes oli Hundu ema?
> Kas Kriimsilma metsa loomad olid Mõmmi aabitsa loomadega sugulased?
> Kui Kriimsilm jäneseneiudele ligi ajas, kas siis metsaskinheadid pahandasid?
>
>
>
> Onu Remus
>
> Mida me mäletame:
> Hulk loomi elab metsas ja mängib üksteisele lakkamatult lustakaid
> vingerpusse.
> Põhiliseks tüngmasteriks on Jänku-onu, tema lemmik-kotitav on Rebase-onu.
>
> Mida me mäletada ei tahaks
> Kui julmad need trikid tegelikult olid. Näiteks Jänku-onu varastas talumehelt
> hulga kanu, sõi need siis ära ja lasi talumehel Rebase-onule tappa anda. Siit
> sai ilmselt alguse Eesti kauboikapitalism.
> Jänku-onu afääri vaigust nukuga.
> „Tõmba ta maha, Rebase-onu, tõmba ta maha“, „ Nii, Rebase-onu, ma panin
> tillid
> kännule!“, „Küll ma teen, et see vilster-jalster sulle kurku kinni jääb!“
>
> Peremudel
> Peremudeliga oli onu Remuses kõik korras, kõik loomad elasid naiste-lastega
> koos. Emantsipatsiooniga oli küll väikeseid probleeme, kuid selle
> tasakaalustamiseks kolkis Rebase-emand oma meest luuaga nii, „et see kohe
> ööbikuteriiki vajub“.
>
> Võimalikud mõjud fännidele
> Enesekesksus ja teistest mitte hoolimine, vaigufetið, kibuvitsafetið ja
> muud S&M
> mängud.
>
> Mida me kunagi teada ei saanud
> Kas Jänku-onul olid öösiti vähemalt väikesed süümepiinad?
> Kuidas rebaste muidu efektiivne PR (Kreutzwald ja teised muinasjutud näiteks)
> oma mainest sedasi üle lasksid sõita?
> Mida tahtis Kilpkonna-onu öelda oma aidummer-kerkommer-mullidega
>
>
>

Lisa kommentaar »

Kommentaare veel pole.

RSS feed for comments on this post. TrackBack URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: